Massaažist üldiselt

Massaaž on midagi, mis on eksisteerinud läbi aegade,
sõltumata sellest, et teadus seda tänapäevalgi päris „õigeks" asjaks ei tunnista.

Sellegi poolest defineeritakse massaaži järgnevalt;

„Massaažiks nimetatakse tervet kompleksi mehhaanilisi võtteid, mis on teaduslikult uuritud ja praktikas kinnitust leidnud ning mille eesmärk on tervise tugevdamine ja organismi funktsioonide võimalikult kiire ja täielik taastamine”.

Euroopa „meditsiini isa” Hippokrates (460-370 eKr) leidis, et

 „Arst peab olema tuttav paljude asjadega ja päris kindlasti hõõrumisega” ning

kreeklane Herodikos (156- 128 eKr) jaotas juba massaaži:

·         Kuivaks ja õliga

·         Tugevaks ja nõrgaks

·         Kestvaks ja lühiajaliseks

Araabia kultuuri tähtsaim meditsiini arendaja ja filosoof, tadžiki päritolu,
Avicenna (Ali Abu Ibn Sina, 980- 1037) pani kirja erinevate massaažiliikide toimed:

·         Tugev- keha tugevdav

·         Nõrk- pehmendav, keha lõdvestav

·         Kestev- kõhnumist soodustav

·         Mõõdukas- keha õitsengut soodustav

·         Ettevalmistav- kehalistele harjutustele eelnev

·         Rahustav- pärast kehalisi harjutusi

Kogu selle tarkuse, k.a. kaasaegne meditsiin, avastamise põhjuseks on inimkonna suur soov elada valuvaba elu. Inimesed tunnevad valu väga erinevalt ning sellel nähtusel, võib öelda, on subjektiivne iseloom. Enamasti on see ebameeldiv ja sellest soovitakse võimalikult kiiresti vabaneda e vabaneda närvisüsteemi tugevast ärritavast põhjusest. On olemas ka teine võimalus vabaneda valust, küllaltki kiire, kuid lühiajaline- ravimid- millega võetakse maha närvisüsteemi tundlikkus, samas põhjus jääb kõrvaldamata. Kuidas eelnev on seotud massaažiga? Kaasaegne massaaž, pigem kehateraapia, uurib ja püüdleb tekkinud või väljakujunenud valumustrite kõrvaldamise ning ennetamise poole. Oluline selle juures on valu käes kannatajale selgitada tema vaevuse põhjuseid ning anda juhiseid, mille abil ta saab ise oma seisundit parandada.